KRIJA HATHA JOOGA 18 ASANAT JOOGATERAAPIA

Krija hatha jooga tundide juhendaja:
Margit Kose
tel. 52 37 119
joogavil@gmail.com
stuudioma@gmail.com 

Läbitud koolitused:
*krija hatha jooga juhendaja tunnistus 2009
*täiendkoolitus krija hatha jooga juhendajatele 2010
“Anatoomia ja füsioloogia sügavam mõistmine - krija hatha jooga tervistav vägi” (õpetaja Laurier-Pierre Desjardins (PhD) Kanadast, on krija joogi ja tunnustatud osteopaat-füsioterapeut. Joogat on ta praktiseerinud 1975. aastast ja on õppinud koos Govindan Satchidanandaga Babadži krija joogat joogi Ramaiah juures. Tal on ka tervisehariduse alane doktorikraad Montreali Ülikoolist. Viimase 20 aasta jooksul on Laurier-Pierre spetsialiseerunud funktsionaalse anatoomia õpetamisele, nii joogaõpetajatele kui osteopaatia õpilastele. Temast on saanud oodatud õpetaja nii Ameerika Ühendriikides, Kanadas kui Euroopas).
*Ayurveeda koolitus 2010
"Ayurveeda põhialused - toitumine ja seedimine" (õpetaja Jean-Charles Rouleau Kanadast, on Maharishi Ayurvedat õppinud alates 1984 aastast, õpetades ise samal ajal teistele Tema Transtsendentaalne Meditatsiooni programmi. Hiljem õppis Jean-Charles ka „Shudh (puhast) Ayurvedat“ Raj Vaidya Rama Kant Mishra käest Shaka Vansiya õpetuste järgi. Viimatimainitud õpetus kuulub iidse Raj Vaidya ehk kuningaperede Vaidya õpetuste hulka. Vaidya Mishra sugupuu ulatub 5000 aasta kaugusesse ning seda mainitakse ka Vedicide kirjutises „Puranas“. Jean-Charles võeti vastu Mishrade Perekonda, et ta võiks õpetada Brahma Vidya Meditatsiooni ja Transdermaalse Marma Süsteemi ning talle anti spirituaalseks nimeks Shre Ram Charan. Täpselt samal päeval kui Maharishi enda kehast lahkus, sai Jean-Charles kutse ühinemaks Tema Pühaduse Sri Sri Ravi Shankariga, kes on Maharishi õpetuste abil jõudnud Kõrgemasse olekusse. Jean-Charles on Ayurveda Õpetlase ja Transdermaalse Marma Teraapia õpetajana seda Puhast Teadmist viimaste aastakümnete jooksul jaganud paljude eluotsijatega ning viimase kümne aasta jooksul on ta välja töötanud hariva programmi Ayurveda kohta, mis on mõeldud täpselt lääneliku elulaadiga harjunud inimestele, ja omandanud lisaks kogemusi toitumise ja seedimise erialal, mis on aga hea tervise üks tugisammastest. Pärast nelja kuu pikkust etappi Sri Sri Ayurveda Panchakarma Keskuses Bangalore’i Ashramis on Jean-Charles naasnud enda kodumaale Kanadasse, kus ta tegeleb oma hariva programmi viimistlemisega, et selle abil levitada üle kogu riigi Teadmist, mille kaudu võiksid kõik nautida Shudh Ayurveda hüvesid ja rikastada enda elukvaliteeti.)
*täiendkoolitus krija hatha jooga juhendajatele 2011
"Funktsionaalse anatoomia sügavam mõistmine" (õpetaja Laurier-Pierre Desjardins)
*täiendkoolitus krija hatha jooga juhendajatele 2011
"Jooga tervistav ja varjatud vägi" (õpetaja Laurier-Pierre Desjardins)
*ravimtaimekoolitus 2011
"Ravimtaimede väärtused" (juhendaja apteeker ja taimetark Maret Makko)
Juhendamise kogemus:
* juhendanud joogateraapia ja hatha jooga tunde Viljandis, Tartus, Lilleorus, Tallinnas alates 2006.
Isiklik praktika:
*Hatha jooga alates 2001.
*Krija hatha jooga alates 2004.
*Krija jooga I aste 2005.
*Krija jooga II aste 2007.
*Krija jooga III aste 2008.
*Jooga praktika Indias 2009.
*Zhong Yuan Gigong I aste 2009 (Hiina meditsiini tervendamise kunst).

_____________________________________________

INDIVIDUAALTUNNID:

"Nooruse eliksiir"
Liikuv praktika pingete ja energia vabastamiseks.
Vereringe parandamiseks, südame tugevdamiseks, stressi vähendamiseks,
füüsilise keha tasakaalu ja liikuvuse ning ainevahetuse parandamiseks.
Tunni aeg kokkuleppel: stuudioma@gmail.com või tel. 52 37 119
Tunni hind 13 €

JOOGATERAAPIA
Joogateraapias (rühma tundides algajatele) kasutatakse joogapraktikaid eelkõige tervise ja füüsilise keha parandamiseks.
• Stressi vähendamine
• Valude leevendamine
• Energia taastamine
• Keha tugevdamine
• Tasakaalu saavutamine
Kasutatakse dünaamilisi harjutusi ja staatilisi asanaid, hingamisharjutusi, meditatsiooni, kujustamisi, helisid, lõõgastus- ja lõdvestustehnikaid.
Individuaaltunnis tehakse joogapraktikaid terviseprobleemide leevendamiseks, vastavalt individuaalsetele vajadustele ja võimetele.
Joogateraapia mõju ja tulemused olenevad inimese enda
soovidest:
• võtta isiklik vastutus oma tervise taastamise eest
• muuta ennast ja oma elu paremaks
• Ise teha regulaarselt praktikaid
Tõsisemate tervisehäirete korral on soovitav enne tundi tulemist arstiga konsulteerida ja arsti soovitustest teavitada tunni juhendajat.
Tunni aeg kokkuleppel: stuudioma@gmail.com või tel. 52 37 119
Tunni hind 19 €

LAPSEOOTEL NAISELE
Tunnis tehakse sünnituseks ettevalmistavaid joogapraktikaid vastavalt individuaalsetele vajadustele ja võimetele.
• selgroole, alaseljale ja vaagnapiirkonnale vereringet parandavad venitusharjutusi, lõõgastavaid, masserivaid, pingeid vähendavaid ja lihaseid tugevdavaid harjutusi
• käte ja jalgade vereringet parandavaid harjutusi
• sünnituseks ettevalmistavaid vaagnapõhja lihaste teadliku lõdvestamise, tugevdamise ja elastsuse parandamise harjutusi
• sünnitust toetavaid hingamis- ja lõdvestumistehnikaid
• keha vajaduste tunnetamise parandamiseks tehnikaid
Soovitav enne tundi tulemist arstiga konsulteerida ja arsti soovitustest teavitada tunni juhendajat.
Tunni aeg kokkuleppel: stuudioma@gmail.com või tel. 52 37 119
Tunni hind 19 €

SÜNNITUSJÄRGNE EMALE
Tunnis tehakse sünnitusjärgseks taastumiseks joogapraktikaid vastavalt individuaalsetele vajadustele ja võimetele.
• selga, vaagnapõhja lihaseid, kõhtu ja rinnalihaseid tugevdavad ja vereringet parandavad harjutused
• venitusharjutused kogu kehale, kätele ja jalgadele
• lõdvestus ja lõõgastustehnikad
Soovitav enne tundi tulemist arstiga konsulteerida ja arsti soovitustest teavitada tunni juhendajat.
Tunni aeg kokkuleppel: stuudioma@gmail.com või tel. 52 37 119
Tunni hind 19 €

Lisainfo:
Kui soovid saada infot meilile, saada kiri:
stuudioma@gmail.com
Margit Kose
tel. 52 37 119
_____________________________

Krija hatha jooga – see on füüsilise keha kontrollimise valdamine asana’te (kehaasendid), bandha’de (lihaslukud) ja mudra’de (käte ja keha sümboolsed asendid) abil.
See on krija joogat õppivale inimesele alguspunktiks.
Füüsilise keha juhtimine, võrreldes mõtete või emotsioonidega, on suhteliselt kerge, sest viimased on palju peenemad ja sõltuvad vähem inimese tahtest.
Asana’d, bandha’d ja mudra’d kutsuvad esile lõdvestuse inimese kõigil viiel tasandil.
Nad justkui masseeriksid siseorganeid ja näärmeid, soodustades füüsilise keha tugevnemist. Nad on efektiivsed mitmesuguste haiguste ennetusel ja ravimisel, nagu näiteks diabeet, hingamisprotsessi korratused ja hüpertoonia, samuti ka emotsionaalse ebastabiilsuse korrigeerimiseks.
Selliselt kõrvaldavad nad ühe inimkannatuste põhjuse – “halva tervise”. Samuti soodustavad need füüsilise keha rahunemist meditatsiooni ajal.
Asana’d aitavad piirata stressi purustavat mõju ja säilitada rahu kõikides situatsioonides. Asana’te sooritamine püsiva teadlikkusega on heaks sissejuhatuseks meditatsiooni praktikasse.
Ligi 2000 aastat tagasi valis India legendaarne meister Krija Babadži klassikalise hatha jooga tuhandete asendite hulgast välja 18 ja nende mõned variatsioonid.
Need universaalsed harjutused sobivad kõigile ja võivad olla väga suureks abiks oma elu kvaliteedi parandamisel.
Terviklik harjutuste kompleks katab ära kogu füüsilise keha. 18 asana’t avaldavad keha kõigile osadele efektiivset mõju ja aitavad lahendada ka ülesandeid, mis kerkivad üles krija jooga praktika järgmistel etappidel.
Ideaalis tuleb need 18 harjutust õppida selgeks ja hakata regulaarselt kasutada enne pranajaama ja meditatsiooni õpingute alustamist.
Kuid ka peale seda jäävad need kogu elu jooksul isikliku praktika tähtsaks osaks, seda isegi vaimse arengu kõige viimaste faaside jooksul.
____________________________________________________

KRIJA HATHA JOOGA TUNDIDE
KIRJELDUS
Jooga harjutused (asanad) aitavad mõista keha reageeringuid elus eksisteerivatele stressoritele, mis tekitavad kehas pingeid.
Olemasolevast stressist annab keha teada lihaspingete kaudu.
Oma keha tundmine on esimene samm stressi teadvustamise ja vähendamiseni.
Kui koged stressi on keha paratamatult pinges.
Kui vabaned stressist, kaob ka pinge.
Krooniline lihaspinge viitab kindlatele uskumustele ja vaatenurkadele ning enamasti on pinges kindlad lihasgrupid.
Kokkutõmbunud lihaskimbud takistavad igasugust liikumist.
Oluline on eristada välispidist teadlikkust seespidisest, maailma ja enda füüsiliste reageeringute vahel maailmale.
Välispidine teadlikkus hõlmab kõiki välismaailmast lähtuvaid mõjusid viiele meeleorganile.
Sisemine teadlikkus hõlmab kõiki kehas olevaid füüsilisi aistinguid, tundeid, emotsioone, mõtteid.
Üks asanate eesmärkidest on kehas olemasolevate pingete kindlakstegemine ja avastamine, uurides kuidas keha stressile reageerib ning kasutada vastavaid harjutusi stressiga toimetulekuks ja keha parandamiseks ja muutmiseks.
Kasutades regulaarselt harjutusi võid hakata avastama ja mõistma miks ja kus tekivad kehas lihaspinged.
Olles muutustest teadlik saad ja oskad leida viise kuidas avastatud pingest vabaneda.
Pärast pingest vabanemist on kogetav suurem energia ja heaolutunne.
Krija hatha jooga 18 asendit, sooritatuna kooskõlas hingamisega on keha ja vaimu tasakaalustamise vahendiks.
"Krija" - teadlikkus ja tegutsemine:
“Hatha” tuleneb kahest sõnatüvest:
”ha” – päike; mehelik; pingala nadi (energia kanal); Shiva ja
“tha” – kuu, naiselik; ida nadi (energia kanal), Shakti.
Krija hatha jooga harjutused (asanad) tasakaalustavad tedlikult neid kahte aspekti:
soojendava, päikese, tulise, ennast kehtestava, ratsionaalse, maskuliinse ja
jahutava, kuu, vastuvõtva, intuitiivse, veetaolise, feminiinse
tasakaalustades nadisid (energia kanalid) läbiva praana (eluenergia).
Asanad (jooga harjutused):
* parandavad verevarustust alatoidetud ja haigetes kehapiirkondades
* masseerivad kudesid, organeid, näärmeid ja liigeseid
* tugevdavad ja venitavad lihaseid, soodustades nii mürkainete eemaldamist
* toidavad rakke hapniku, vere ja energia (praanaga), soodustades keha paranemist
* tasakaalustavad ja stabiliseerivad keha, tugevdavad ja puhastavad närvisüsteemi
* leevendavad ja aitavad vältida diabeedi, hingamisteede, veresoonkonna, ainevahetuse ja kõrge/madala vererõhu haigusi
* aitavad tasakaalustada emotsionaalset ebastabiilsust
Soovitav:
* sooritada asanaid alati kui oled segaduses (su mõistus on konfliktis); viibides asanas mõistus rahuneb ja selgus kasvab; asana puhastab mõistust vaevavatest konfliktidest
Sisu:
* Krija hatha jooga ei ole ainult asanate sooritamine: sisuks on olla keskendunud, teadlik ja spontaanne kogu aeg
* saavutada rahulolu ja heaolu enda sees; kogedes seda endas, kiirgub see kõigile
* iseenda ja oma elu muutmine
* eluenergia suurendamine ja tasakaalustamine
* keha vabastamine kitsendustest ja hirmust, ühinemine oma sisemise olemusega ning püsivalt uueneva rõõmu kogemine
ASANAID sooritatakse keskendunud teadlikkusega, järjepidevalt, arendades erinevate kehaosade vastupidavust, paindlikkust ja tasakaalu; aitavad ühtlaselt ja loomulikult kujundada ning tugevdada füüsilise keha iga lihast kaelast varvasteni.
Tekitavad lõdvestuse, mõjutades praanaenergia (eluenergia) voogu ja kõrvaldavad takistused energiakanalitest (nadidest) ning energiakeskustest (chakratest) võimaldades praanaenergia (eluenergia) kasvu ja liikumist kehas. Tugevdavad ja puhastavad keha, valmistades keha ette Kundalini (energia) ärkamiseks.
TEHES ASANAID:
* päeva alguses aitavad päeval paremini keskenduda ja valmistuda ette toimetulekuks päeva stressitekitavate ülesannetega
* päeva keskel võivad leevendada pinged, mis võivad tekitada peavalu ja seedehäireid
* peale tööpäeva vabastab päeva pingetest, taastavad jõu nautida isiklikku aega kodus
* enne magamaminekut aitavad kiiremini uinuda ja sügavamalt magada, mille tulemusel saab ärgata hommikul puhanuna
ISOMEETRILINE KONTRAKTSIOON: staatiline lihaskontraktsioon, mille jooksul lihas rakendab jõudu, kuid lihase pikkus jääb muutumatuks, näiteks kasutades ühte lihaste gruppi vastupanuks teisele või keha väliseid objekte.
DÜNAAMILINE KONTRAKTSIOON: dünaamiline lihaskontraktsioon, mille jooksul lihas rakendab jõudu, säilitades lihaspinget liikudes, milles kasutatakse ühte lihaste gruppi vastupanuks teisele või keha väliseid objekte.
TRANSFORMEETILINE PAINUTUS: erinevus transformeetilise painutuse ja isomeetrilise kontraktsiooni vahel on, et transformeetilise painutuse ajal painutatakse lihaseid maksimaalselt ja hoitakse asendit, kuid isomeetrilise kontraktsiooni puhul surutakse vastu vastupanujõudu.
TRANSFORMEETILINE HOIDMINE: sarnane isomeetrilise kontraktsiooniga, aga jõudu surumise asemel kasutatakse lihaspinget ainult asendi säilitamiseks.
MUDRA – liigutus või asend, mis mõjutab praanaenergia voogu ja kõrvaldab takistused energiakanalitest (nadidest) ning energiakeskustest (chakratest) võimaldades praanaenergia (eluenergia) kasvu ja liikumist kehas
BANDAM – psühhomuskulaarne energialukk, mis suunab praanaenergia voogu ja kõrvaldab takistused energiakanalitest (nadidest) ning energiakeskustest (chakratest) võimaldades praanaenergia (eluenergia) kasvu ja liikumist kehas
PRAANA – eluenergia voog, kannab ravimõjusid, mitte asana. Praana on Kundalini Shakti jõu ärkvelolev vorm.
KUNDALINI – praana ilming kehas, tukkuv jõud, lülisamba juurel.
Normaalse psühhofüüsise funktsioneerimiseks kasutatakse murdosa Kundalini energiast, selle äratamata olekust.
Ei ole soovitav püüelda Kundalini äratamist enne keha puhastamist ja tugevdamist selle energia jaoks – potensiaalne tuumaenergia kehas.
Krija jooga tehnikad võimaldavad teadlikult Kundalini energiat kontrollida või äratada vastavalt keha valmisolekule. Kundalini ärkamine toob kaasa rahu ja Puhtale Teadvusele omase määramatu ilu.
LOOMULIK PAINDLIKKUS E. PAINDUVUS ON VÕIME LIIGUTADA LIHASEID JA LIIGESEID NENDE TÄIELIKUS LIIKUMISULATUSES
* venitamine aeglustab keha jäigastumise protsessi, stimuleerides kudesid võidvate ainete tootmist ja aidates lihastel taastuda
* õrnad korduvad liigutused ja asana hoidmised võivad tuua püsivaid muutusi
* hingamise toomine tugevusse elavdab venituse, tugevdab lihaseid ja lõdvestab need lihased, mida ei ole vaja venituse hoidmiseks
* pikemaajalised venitused tekitavad struktuurilisi muudatusi, mis muutuvad püsivaks paindlikkuse suurenemiseks
* igaühe individuaalne painduvus oleneb kehatemperatuurist, liigeste ehitusest ning liigesesidemete, kõõluste ja lihaste seisundist.

LÕDVESTUMISE KEHALISED HÜVED
Dr. E.Jacobson
Ei ole võimalik kogeda kehas samaaegselt sooja heaolutunnet ja psühholoogilist stressi.
Lihaste lõdvestamine vähendab pulsisagedust, vererõhku ja šokirefleksi, higistamist ja hingamissagedust.
Keha reageerib ärevust tekitavatele mõtetele ja sündmustele lihaspingega.
Selline füsioloogiline pinge suurendab ärevusele omaseid tundeid.
Põhjalik lihaste lõdvestumine vähendab füsioloogilist pingesolekut ja sellega kaob ka ärevustunne.
Harjumus reageerida ühe mudeli järgi välistab harjumuse teisiti reageerida.
Lõdvestumise regulaarse praktiseerimisega on saadud häid tulemusi lihaspingete, ärevuse, depressiooni, väsimuse, unetuse, kaela- ja seljavalude, kõrge vererõhu, kergete foobiate ja kogelemise puhul.
_____________________________________________

Esimese sammuna õpitakse eristades leidma kehas olevad (kroonilises)pinges lihased. Keskendutakse pinges lihasgrupile selle pingeaistingule ja lõdvestatakse see ja keskendutakse sama lihasgrupi lõdvestusaistingule. Seda protsessi läbitakse iga kehas oleva pinges lihasgrupiga. Nii õpiakse konkreetseid lihasgruppe ära tundma ning vahet tegema pinge- ja lõdvestusaistingute vahel.
Pingestamise 3 tasandit:
1. Aktiivne pingestamine on konkreetse lihasgrupi pingestamine nii tugevasti kui saab, ilma haiget tegemata, pingeaistingu tunnetamine, seejärel pinge leevendamine ja sama piirkonna lõdvestusaistingu tunnetamine. Sel ajal kui pingestatakse üht kehaosa, on ülejäänud keha suhteliselt lõdvestunud. Pingega liialdamist on tunda tõenäoliselt seal, kus on krooniline pinge; pingestatav koht võib valus olla.
Aktiivsele pingestatusele järgneva lõdvestumisega kaasneb sügavamalt lõdvestav ja hea tunne.
2. Kerge pingestamine on samasugune nagu aktiivne pingestamine aga pingestatakse konkreetset lihasgruppi kergelt. Pinge on tajutav, silmaga vaevumärgatav.
3. Passiivne pingestamine on samasugune nagu aktiivne pingestamine aga ainult tunnetatakse pinget konkreetses lihasgrupis. Pinget tunnetatakse, ei tekitata juurde. Kui ei tunnetata konkreetses lihases pinget, siis pingestatakse seda kergelt või tunnetatakse lihtsalt aistingut, mille sellest saab.
Lõdvestumise regulaarne praktiseerimine süvendab stressi ehk pingevaba olekut igapäevategevustes.
MEDITSIINILISTE UURINGUTE TULEMUSED:
* regulaarselt praktiseerituna tugevdab immuunsüsteemi
* laiendab astmaatikutel ahenenud hingamisteid
* mõnedel diabeedikutel võib vähendada insuliinivajadust
* kergendab kroonilist valu
* võib aidata eemale tõrjuda haigusi, muutes keha vähem vastuvõtlikuks viirustele
* võib alandada kõrget vererõhku ja kolestorooli taset
* et lõdvestumisel oleks sellised kasulikud mõjud, peab see katkestama igapäevase mõtete jada ja alandama sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust
____________________________________________________

TUNDIDE ÜLESEHITUS
1. Hingamine füüsilise keha, emotsioonide, mõtete:
* puhastamiseks
* tervendmiseks
* tasakaalustamiseks
2. Soojendus füüsilise keha liikumise taastamiseks ja harjutusteks (asanateks) ettevalmistus:
* selgroos
* kaelas
* õlgades
* kätes
* puusades
* jalgades
* kogu keha liigestes
* kogu keha lihastes
3. Harjutused (asanad)
3.1. lihtsamad harjutused füüsilise keha:
* pingete ja valude leevendamiseks
* lihaste tugevdamiseks
* loomuliku paindlikkuse taastamiseks
3.2. Krija hatha jooga 18 asana ettevalmistavad ja lihtsamad asanad
3.3. Krija hatha jooga 18 asanat
4. Lõdvestus
* meditatsioon
Krija Hatha jooga eesmärk on kogu organismi, keha ja mõistuse puhastumine ning tasakaalustumine.
Tundi tulla on soovitav tühja kõhuga: vähemalt 2 tundi peale sööki ja selga panna mugavad riided.
____________________________________________________

KRIJA HATHA JOOGA 18 ASANAT
1. Krija Asana Vanekom
Mõjud: mõjub hästi kõikidele peapiirkonna närvidele ja näärmetele ning kogu närvisüsteemile. Leevendab silmade väsimust, värskendab kerge väsimuse või unisuse korral ja on kasulik madala vererõhu puhul.
2. Krija Surja Namaskar - Päikesetervitus
Mõjud: soojendab keha ja tõstab toonust, ergutades erinevate kehasüsteemide (lihas-, hingamis-, seede-, vereringe-, närvi- ja aistmissüsteemide) toimimist.
3. Sarwangasana
Mõjud: avab kehas energiad. Annab kogu organismile uut jõudu ja mõjutab keha puhastumisprotsesse kõige sügavamal tasandil. Kasulik igale keha süsteemile: vereringe-, seedimis-, hingamis- ning lümfisüsteemile, sümpaatilisele ja parasümpaatilisele närvisüsteemile. Leevendab väsimust jalgades, toidab näorakke, rahustab ja soodustab sügavat und. Mõjub hästi astma puhul. Leevendab seedehäireid, kõhukinnisust, songa, suguorganite häireid. Parandab ainevahetust ja vereringet kilpnäärmes. Tugevdab ja rahustab närvisüsteemi. Vabastab ülaselga, õlgadesse ja kaela kogunenud pinged.
4. Meenasana
Mõjud: vabastab kaela ja õlgade pinged ja energia. Parandab ainevahetust ja vereringet kilpnäärmes. Tõstab kaela ning õlgade närvide, kudede ja lihaste toonust. Kasulik lülisamba kaela ja rindkere osale. Soovitav arvutiga töötajale. Mõjub hästi depressiooni ja ärevushoogude puhul. Leevendab rinnakorvi, kopsude, südame, kõri ning vaagna häireid.
5. Nindra Kokkusana
Mõjud: annab tasakaalu ja stabiilsuse. Leevendab vaimset ja füüsilist väsimust, depressiooni, unetust ja vähest keskendumist.
6. Vilasana
Mõjud: korrastab kogu seedetrakti. Masseerib kõhuorganeid, lihaseid, maksa, kõhunääret ning neerupealseid. Vähendab liigset kaalu kõhu ümbert. Aitab kaasa seedimise ja väljutamise toimimisele. Leevendab seede-, menstruatsiooni-, kõhukinnisuse häireid. Mõjub hästi diabeedi, jämesoolepõletiku, kusepidamatuse ja kaelapiirkonna põletike puhul. Parandab kogu keha vereringet. Kasulik astma puhul. Vabastab energia rindkere ja kaela närvides ning parandab hingamist. Mõjub hästi selgroo liigestele, lihastele ja närvidele. Tugevdab käsi ja jalgu.
7.Vibareethankarani
Mõjud: mõjub hästi südamele, kopsudele ja kõrgenenud vererõhu puhul. Annab juurde elujõudu. Leevendab bronhiiti, kopsutuberkuloosi, kopsupuhitust ja kurgumandlite põletikku. Tugevdab südant. masseerib lümfinäärmeid.






8. Pathi Meenasana
Mõjud: tekitab sügava ja kosutava une. Mõjub hästi astma, unetuse, masenduse ja depressiooni puhul. Avardab vaagnaõõnt. Ennetab lülisamba kõveruste lamendumist, korrigeerib küürselgsust ja vähendab istmikunärvi pinget.
9. Halasana
Mõjud: säilitab selgroo paindlikkuse ja seljanärvide tervise. Leevendab üla- ja alaselja valu. Tugevdab kõhu ja selja lihaseid. Parandab ainevahetust ja vereringet kilpnäärmes, kogu kehas ja südame piirkonnas. Annab füüsilist elujõulisust ja emotsionaalset stabiilsust. Masseerib kõiki siseorganeid. Mõjub hästi seede-, põrna-, kõhunäärme-, maksa- ja neerude häirete puhul. Parandab kogu keha närvisüsteemi.
10. Paambu
Mõjud: lõdvestab pinged õlgades, kaelas ja ülaseljas. Pikendab ja tugevadab selgroogu ning annab sellele toonust. Masseerib kõhtu ja venitab kõhulihaseid. Aitab vähendada kõhukinnisust. Parandab verevarustust munasarjades ja emakas, leevendab menstruatsiooni ja teisi günekoloogilisi korratusi. Vähendab seljavalu ja korrastab nihkeid selgroos. Mõjub hästi maksale ja neerudele, aitab normaliseerida kilpnäärme talitust. Soovitatakse depressiooni leevendamiseks.
11. Yoga Mudrasana
Mõjud: vähendab kõhukinnisust. Venitab lülisammast parandades seljanärvide verevarustust. Mõjub hästi paljude kõhuhaiguste puhul. Aitab säilitada energiat. Soodustab üleüldist head tervist. Soovitatakse vaimse stressi, pinge, üldise väsimuse ja kurnatuse leevendamiseks.
12. Pathi Chakrasana
Mõjud: korrastab selgroo ühele joonele, tugevdab kaela ja parandab verevarustust selgroo kaela-, selja-, nimme- ja ristluupiirkonnas. Mõjub hästi närvi-, seede-, hingamis- ja südame-veresoonkonna süsteemidele, hormonaalsetele sekretsioonidele ning parandab vereringet näärmesüsteemides ning leevendab günekoloogilisi häireid. Annab kehale kerguse ja elurõõmu tunde.
13. Amamtha Kokkuasana
Mõjud: tugevdab kõhulihaseid. Mõjub hästi seedehäirete, hemorroidide, kõhukinnisuse ja istmikunärvi valude leevendamiseks. Masseerib ja parandab verevarustust: kohu ja vaagna piirkonnas, maksas, kõhunäärmes, põrnas, neerudes, neerupealsetes ja suguorganites.
14. Vittel
Mõjud: parandab verevarustust alakehas, reites, neerudes ja vabastab pingeid vaagna piirkonnas, selja üla- ja keskosas. Parandab ainevahetust ja verevarustust kilpnäärmes. Tugevdab ristluupiirkonna lihaseid.
15. Vajroli Mudrasana
Mõjud: vabastab energiat. Parandab siseelundites verevarustust ja seedimist ning leevendada kõhukinnisust. Kergendab rasvade lõhustumist. Aitab tasakaalustada närvisüsteemi.
16. Suptavajrasana
Mõjud: venitab ja masseerib kõhuorganeid, abistab seedehäirete ja kõhukinnisuse korral. Parandab verevarustust selgroos, muudab selja paindlikuks. Lõdvestab pinged jalgades ja tugevdab jalgade lihaseid ning valmistab keha ette meditatsiooniasendis istumiseks. Soovitatakse astma ja bronhiidi, rahutuse ja mentaalsete pingete leevendamiseks.
17. Trikonasana
Mõjud: parandab verevarustust selgroos ja närvisüsteemis. Vabastab pingeid puusade piirkonnast. Tugevdab alaselja lihaseid. Tasakaalustav mõju. On öeldud, et annab puhta keha, puhta mõistuse ja puhta südame.




18. Purna Shava Shanti
 Mõjud: lõdvestab keha ja mõistust. Parandab kogu kehas vereringet ja vähendab väsimust.


______________________________________________

JOOGATERAAPIA
Joogat on Indias sajandeid tunnustatud kui haigusi ravivat vahendit, viimastel aastakümnetel on hakanud tunnustama ka lääne kaasaegne meditsiin, tõestades jooga teraapilisi omadusi.
Meditsiin on avastanud ja tõestanud, et jooga tehnikad tekitavad kehasüsteemides psühhofüsioloogilise tasakaalu ja rakkude toitainetega varustamise, liikumise ja lõdvestuse. Asanad puhastavad, venitavad, masseerivad erinevaid siseelundeid, lihaseid, närve ja näärmeid ning parandavad vere ja hapniku ringlust kõikides kehaosades.
Tasakaalus mentaalsus ja rahu seisund loob kehas keskonna, milles kõik elundid ja koed töötavad efektiivsemalt, ilma erutuseta ja pingeta ja seetõttu tarbivad vähem energiat ja hapnikku, ning elavad kauem.
Väga häid tulemusi, mida kinnitab ka kaasaegne meditsiin on saadud joogateraapia abil, eriti psühhosomaatiliste haiguste ravil, mille põhjustajaks on stress, mentaalsed häired, mõtted, foobiad.
Psühhaatrilised probleemid – vägivaldsed pursked ja depressioon või teised psühholoogilised harjumused on sageli tingitud emotsioonide allasurumisest või kiindumustest korduvatesse mõttemustritesse.
Joogateraapiasse peaks suhtuma kui terviklikult elamise teadusesse.
Jooga ei ole universaalravim, vaid täiendus meditsiinile.

KEHA ASENDI OLULISUS
Füüsilisel kehal on peenenergia lailiviimiseks 4 peamist süsteemi:
1) Peenkeha chakrate ja nadidega
2) Närvisüsteem kesk-, sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem
3) Endokriinsüsteem ehk hormoonid
4) Veresüsteem mis kannab kolme eelneva süsteemi energiad läbi tiheda füüsilise keha.
Füüsilisel tasandil hoiab neid kanaleid koos lihasluukonna süsteem, mille kuju määrab keaasend.
Vale asend tekitab erinevaid pingeid, põhjustades kokkutõmbumisi, mis kahjustavad või blokeerivad õiget voolu nendes kanalites.
Oluline on sümmeetria ehk tasakaal kehas, kuna see määrab ära, kui hästi praana saab läbi energiakanalite liikuda.
Vale kehaasend võib raskendada seedesüsteemi, ka väike lülisamba vale kõverus võib takistada energia ringlemist ja võimaldada mürk ja jääkainetel jääda keha sisse. Energiablokeeringud põhjustavad ebamugavust ja nõrgestavad füüsilise keha tervist, põhjustavad struktuurilisi pingeid, mille tagajärjeks on liigeste mandumine, takistused lümfikanalites, närvide – veresoonte ummistused, valu ja haigus.
Kuna mõistus ja keha on vastastikku seotud, siis füüsilised blokeeringud on mõjutavad mentaalseid ja emotsionaalseid sõltuvusi, hirme, harjumusi, sundkäitumisi, kiindumusi.
Alateadlikud sõnumid võivad mõjutada normaalset kehaasendit.
Masendunud inimese longu vajunud õlad ja kühmuvajunud selg võivad põhjustada kaela ja õla valu.
Kõhuvalud võivad põhjustada alaseljavalu.
Puusa- või põlveliigese valu korral võib ümber kohanduda kogu lülisammas, et vältida survet valusale kohale.
Kõik need kalduvused võivad põhjustada lühenemist ja pikenemist lülisamba liigeste ja lülivaheketaste kapsli osades ning ka neid liigutavates lihastes, kitsendades seeläbi lülidevahelist ruumi ning avaldades survet neid läbistavatele närvidele ja veresoontele.
Samuti võivad tekkida probleemid, kui lihaseid ei venitata mitte aeglase teadliku liigutusega vaid läbi hoojõu, mis järgneb ootamatule liigutusele (näiteks kiire suure liikuvusega vedrutamine).
Kui keha asend on vale, võib tekitada see probleeme seedetegevuses ja nõrgendada agnit ehk seedetuld, mis omakorda jätab toitained kehal omastamata.
Praanakeha toimib läbi füüsilise keha hingamise ja vereringesüsteemi.
Hapnik liigub vere kaudu mööda kudesid laiali.
Keha vale asendi korral nõrgeneb ka kopsude töö, mis põhjustab hapikupuuduse kogu kehas ja võib olla järgmiste haiguste põhjustajaks: põletikud ja allergiad.
Vale asend takistab ka praana liikumist ülespoole (õnnelikkus, kergus, positiivsus, areng, kasv) ja põhjustab apana allapoole liikuva energia suurenemist (raskus, masendus, depresiivsus, apaatsus, väsimus, energia vähesus).
Praana ja apaana tasakaalustamine ja nadide puhastamine aitab haigusi vältida, mitte ainult rohkem hapniku sissehingamine.
Vale asend takistab ka närvisüsteemi õiget toimimist, pinged kaelas tekitavad peavalusid ja mentaalseid segadusi ja soodustab ninahaiguste, allergiate ja vaimuhaiguste teket.


PAINDLIKKUS
Paindlikkus ehk painduvus on võime liigutada lihaseid ja liigeseid nende täielikus liikumisulatuses.
Keha vananedes ja stressi ning vee puudusest kehad jäigastuvad, mille tagajärjel muutuvad lihased vähem nõtkeks ning lihaskiud lühenevad ja liituvad sidekoega, ega saa enam loomulikult vabalt liikuda. Ehk vananedes keha kuivab kokku.
Venitamine, tugevdamine ja lõdvestamine aeglustab keha kuivamist, ergastades kudesid vedelikke liigutama ja tootma ning hoides lihaseid elastsetena.
Paindlikkus annab ja venitatakse kõõluseid, kõõlusesidemeid ja lihaste sidekirmeid, mis kõik on sidekude.
Kõõlused ühendavad luid lihastega, nad on väga jäigad ja neid üldjuhul ei venitata.
Kõõlusesidemed ühendavad luid liigestega, venivad natukene rohkem kui kõõlused neid ei ole soovitav üle venitada. Kui on ülipaindlik keha siis painduvus tuleb just kõõlustest ja tuleks tegeleda teadlikult lihaste venitusega.
Lihaskirme vastutab ligaste vastupidavuse ja liikuvuse eest. Õige lihaskirme stimuleerimine tekitab liigestes võidmise, parema verevarustuse, täiustatud liikuvuse ja paranemise.
Pikemaajalised liikumatud venitused võivad luua tervislikke püsivaid muutuseid lihaste sidekirmes. Vähem aega hoides, tekib pinge vabanemine, pikemat aega hoides toimuvad struktuurilised muutused, mille tulemusel paindlikkus suureneb püsivalt ja tugevdab ja õlitab kõõluseid, kõõlusesidemeid, kirmet ja liigesekapsleid.
Niisutab ja toidab sidekudet, mis keha vananedes kaotab niiskust ja tiheneb, kui ei toimu koe aktiivset liikuvust ja jäigastab keha painduvust ja liikuvust keha vananedes.
Õrnad korduvad liigutused ja pikemaajalised asana hoidmised võivad tuua püsivaid muutusi, muutes ja hoides keha painduvust ja liikuvust.
Kui venitus on liiga kiire või läheb liiga kaugele, siis toimub lihases kohene kaitsev kokkutõmme (vigastuste oht). Kui venitus on aeglane või pikaajaline seda ohtu ei ole.
Staatilise venitamise abil paindlikkuse parandamine võtab küll kaua aega, kui tulemused püsivad ka kaua.
Kooskontraktsioon töötab loomulikult kindlates lihastes. Sügavama lõdvestuse ja lihaste tugevdamise ja tasakaalustamise eesmärgil kasutatakse teadlikku kooskontraktsiooni aktiivsetes lihastes.
Kuid stressiga seotud pingemudelid võivad põhjustada mittevajalikku kooskontraktsiooni (alateadlik), närvisüsteemi tasakaalutusest põhjustatud.
Sellistel juhtudel töötavad lihased üksteisele vastu, nõudes täiendavat jõupingutust ja energiakulu tekitab kehas psühhofüsioloogilise täieliku tasakaalutuse. Üldjuhul on seda keeruline märgata, kuna see on harjumuslik.
Väga oluline on vähendada alateadlikku kooskontraktsiooni ja võtta kasutusele teadlik kooskontraktsiooni kasutamine ja kerge dünaamiline liikumine.
Kerge dünaamiline liikumine aitab taastada tuimuses tundlikkuse ja teadlik kooskontraktsioon tekitada süvalõdvestuse alateadliku kontraktsiooni piikonnas.
Et parandada paindlikkust ühes lihasrühmas, tuleb tugevdada vastaslihasrühma lihaseid – kooskontraktsioon toimimine. Lihased lõdvestuvad ja venituvad rohkem peale kontraktsiooni.
Hingamine on ühenduslüli teadvuse ja närvisüsteemi vahel. Õige hingamine venituse ajal toetab venivust ja lõdvestust.
Väljahingamine asendis lõdvestab lihaskiude ja suurendab venitust, sissehingamine pingutab kergelt lihaskiude ja vähendab venitust.
Paindlikkuse arendamisel on oluline taastada liikumisulatus ja jõud.
* Kui suurendada ainult passiivset paindlikkust, arendamata jõudu võib olla oht tekitada liigesevigastusi.
* Kui ainult tugevdada lihaseid, arendamata paindlikkust võib olla oht tekitada kõõluste ja lihasevigastusi.
Hingamise kaasamine asanas elavdab venituse, tugevdab lihaseid ja lõdvestab need lihased, mida ei ole vaja venituse hoidmiseks.
Väide joogast, mida on tõestanud Lääne meditsiin:
See, mis paindlikkust kõige rohkem piirab, ei ole keha, vaid mõistus ja närvisüsteem.
Teadvuse lõdvestus muudab lihased pikemaks, lõdvestab pinged „pingevaba pingutusega“, muudab keha loomulikult vabalt liikuvaks ja paindlikuks.
Väheefektiivne pingutus on tahtejõu kasutamine, mis toob kaasa vastupanu ja valu.
Seda ajendab vajadus kontrollida, mis viib saavutamise vajadusele ja pingutuse ületegemisse.
Surumine ja ülevenitamine eitavad loomulikku protsessi.
Keha muutmiseks on vaja avatuks jäetud paindlikkust, kus jälgitakse loomulikke muutusi vaatajana ehk teadlikult ilma kindla tulemuse ootuseta.
_______________________________________________________

OLNUD TUNDIDEVÄLISED PRAKTIKAD:

KRIJA HATHA JOOGA SUVELAAGER
10.; 11. ja 12. juuli TREIMANIS 2009:
Laagri jooga tundide juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

JOOGA SUVEKOOL
juuni - juuli VILJANDIS 2010:
Juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

KRIJA HATHA JOOGA SUVELAAGER
30.; 31. juuli ja 1.august TREIMANIS 2010:
Laagri jooga tundide juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

KARMA JOOGA
18.september; 9.oktoober; 16.oktoober ÖKOKÜLAS 2010:
Osaleja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

Tort "Mulgi ime"

JOOGA PÄEV
6.märts Kivi turismitalus VILJANDIMAAL 2011:
Juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

Ayurveda terviklik (ja tervislik) taimetoit
22.aprill VILJANDIS 2011:
Osaleja Margit tänab kõiki juhendajaid, korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

KRIJA HATHA JOOGA SUVELAAGER
12.; 13. ja 14.august KABLIS 2011:
Laagri jooga tundide juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

Laupäeva õhtune praktika laval
Laagri  II tort
Laagri II tort

JOOGA SUVEKOOL
juuni, juuli, august VILJANDIS 2011:
Juhendaja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

KARMA JOOGA
22.jaanuar ÖKOKÜLAS 2012:
Osaleja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

KARMA JOOGA
3.märts ÖKOKÜLAS 2012:
Osaleja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.

JOOGA PÄEV
28. ja 29.aprill TALLINNAS 2012:
Osaleja Margit tänab kõiki korraldajaid, abilisi ja osavõtjaid ning Õpetajaid saadud õpetuste, teadmiste ja kogemuste eest.
______________________________________________


HEA LUGEDA:

Hommikujooga äratab keha ja paneb silmad särama
Autor: Greta Kaupmees, krija hatha jooga õpetaja Tallinnas
Ilmselt tunnevad nii mõnedki inimesed sügise saabudes, et üha raskem on end pimedatel hommikutel voodist välja saada.
Kui ka kohv ei ole enam piisavaks turgutuseks, tasub proovida hommikut joogaharjutustega alustada.
Harjutusi võib teha kas kodus või joogastuudios.
Hommikune joogatund aitab füüsilise keha äratada, annab tegevustesse kerguse, paindlikkuse ja elurõõmu ning on alus tegusale päevale.
Kes ei taha või ei saa joogapraktikat igapäevaseks nähtuseks kujundada, aga soovib head tervist ja tasakaalukust, sel tasuks vähemalt kahel hommikul nädalas joogatunnis käia. Näiteks nädalat joogapraktikaga alustades mõjub see kosutavalt nagu vitamiin.
Nädala keskel antakse oma tegudele veelgi väge juurde, et jälle reipa kuid rahulikuna edasi minna.
Hommikujooga ei erine suuresti õhtusest joogatunnist. Mõlemal juhul on põhiline asendite ehk asanate praktiseerimine.
Hommik – joogaks parim aeg
Hommikuti on keha veel kange – siis tasub alustada dünaamiliste ja pehmete liikumistega ning mitte asendeid väga pikalt hoida.
Hommikuseks puhastuseks on parimad kindlasti hingamistehnikad ehk pranajaamad, mis aitavad kehast mürke ja viirusi tõrjuda.
Nii päevane kui õhtune tund annavad võimaluse süüvida asenditesse, kuid tasub meeles pidada, et enne põhiasanaid tuleks teha soojenduseks lihtsamaid harjutusi.
Hommikune tund võiks olla pisut lühem õhtusest, kodus asanaid tehes piisab ka paarikümnest minutist. Sel juhul võib alustada kohe pärast pesemist.
Kuna joogapraktikat tehakse pigem tühjema kõhuga, on üsna kohe peale ärkamist selleks ideaalne aeg.
Pärast joogatundi tunneb praktiseerija end energilisena ja kohe toitu ei vaja.
Kui aga isu tekib, võib süüa kerge eine, näiteks poole tunni või tunni pärast.
Puhta vee joomine on olulisem kui söök.
Vahel vajab keha söögi asemel hoopis vett.
Kaheksa klaasi vett päeva jooksul on piisav kogus füüsilise keha ideaalseks funktsioneerimiseks.
Joogatunni sobiv kellaaeg alustamiseks oleneb inimese töörütmist, aga reeglina alustavad hommikused tunnid 7:00 ja 9:00 vahel.
Tuhandeid aastaid tagasi panid muistsed hiinlased tähele, et meie keha eluliselt tähtsad organid töötavad eri kellaaegadel erinevalt.
Seda on viimasel ajal hakanud arvesse võtma ka lääne arstid ja teadlased.
Organite maksimaalse energia ehk aktiivsuse kellaaeg on just paras aeg vastavate joogaharjutuste või massaaži tegemiseks ning ka selle elundi tööd parandavate rohtude võtmiseks, sest siis on kasutegur maksimaalne.
Minimaalse energia ajal esinevad sageli kriisid ja haiguse sümptomid tulevad esile – siis peaks pigem lõdvestuma ning kehale puhkust andma.
Aegu arvestatakse kohaliku aja järgi.
Näiteks 21:00 – 23:00 on aeg, mil kolm soojendajat ehk meie torso põhiorganid on aktiivsed. Hommikul 7:00 – 9:00 on aktiivsed jämesool, magu, põrn ja kõhunääre.
Harjutused hoiavad tervise korras ja pea selge.
Hommikused tunnid võivad olla erinevad, lähtudes spontaanselt erinevatest vajadusest. Siiski on iga joogatunni aluseks teadvelolek, hetkes viibimine.
Krija hatha jooga tunnis õpitakse, kuidas harjutuste ehk asanate abil hoida füüsiline keha tervena, kuid mitte ainult.
Oluline osa harjutuste juures on hingamine, mis on seotud vitaalsusega ja emotsioonidega.
Seepärast on hea jälgida erinevaid hingamisrütme ja märgata nende seost emotsioonidega. Sel moel saab vabastada end emotsionaalsetest pingetest.
Harjutuste mõju algab küll füüsilisest tasandist, kuid mõjutab inimest tervikuna.
Füüsiline pingutamine ja lõdvestamine tugevdavad ja venitavad lihaseid, kõõluseid ning toovad lihastesse juurde uut verd ja seega ka elujõudu.
Kiireneva verevahetuse tulemusena toimub kehast mürkainete eemaldamine.
Lülisamba sirutamine ja painutamine annab aga juurde üldist paindlikkust.
Asanad masseerivad kudesid, organeid, näärmeid, liigeseid ja vabastavad pingeid ka keha sügavatel tasanditel.
Terve füüsise korral on ka emotsioonid ja mõistus stabiilsemad ja pingevabamad, mõtetevoog rahuneb ja selgus kasvab.
Keha on üks tervik.
Kas mulle hommikujooga sobib?
Hommikune tund sobib üldiselt inimesele, kes tõuseb varem ja kelle füüsiline keha tunneb heaolu hommikustest harjutustest.
Vastu tahtmist joogat teha pole hea.
Kuid kui eesmärgiks on teadlikult oma alateadvuste mõjutamine, siis on „vastu tahtmist“ tegemisel juures hoopis uus nüanss.
Näiteks, kui armastate hommikuti magada ja laiselda, isegi siis, kui unevajadus on tegelikult täis, võib teha teadlikke samme selleks, et hakata varem ärkama.
Mõne aja möödudes võite avastada, et hommikune ärkamine ei valmista enam mingit raskust, olete reipam ja rõõmsam.
Joogateadmisi praktiseerides võib jõuda oluliste muutusteni oma elus, ka nn õhtuinimesed võivad hakata end hommikuti kohe pärast ärkamist elusamana tundma.
Kindlasti tuleb heade muutuste poole liikumise teel kasuks pisut hüva nõu ja abi kogenud juhendajalt.
___________________________________________


Pimedal ajal toida sisemist päikest
Autor: Agnes Männiste
Suvised päikselised ilmad on möödanik ning akna taga läheb aina vihmasemaks, tuulisemaks ja pimedamaks, kuni lõpuks talvel valget aega peaaegu ei näegi – ärkame pimedas, lähme tööle ning õhtul töölt tulles on juba jälle pime.
“Ka talvel pole tegelikult ühtegi päeva, kus päike ei paistaks. Isegi siis, kui ilm on pilves ja sajab lörtsi. Päike on lihtsalt pilvede taga ja me ei näe teda,” ütleb joogaõpetaja Aale-Triinu Sonn ja soovitab valgusega kontakti luua ning äratada end päikesetervitusega.
Talvel on lihtne unustada ennast virisema pimeduse ja väsimuse üle, on ju talvemasenduski üsna levinud termin.
Kuid Studio 108 krija hatha jooga juhendaja Aale-Triinu Sonn ütleb, et tegelikult paistab päike kogu aeg, isegi kui ta on pilve taga.
“Me ei näe siis otseselt päikeseketast, aga pole ühtegi päeva, kus päevavalgust poleks. Ja kui sa näed juba päevavalgust, siis see tähendab, et päike ulatub sinuni,” ütles ta.
Kontakt valgusega ravib ja tervendab
Pimeda ja külma aja paremini talumiseks õpetab ta väikese nipi, milleks ei kulu sekunditki lisaaega.
Selleks tuleb lihtsalt ükskõik kus, tänaval kõndides või töölaua taga istudes, teadvustada endale päevavalgust.
“Tähtis on luua kontakt valgusega. Sellel on raviv ja tervendav toime ning see aitab mäletada läbi talve valguse tegelikku mõju ja tähendust meie elule. Valgusega kontakti loomisel on reaalne mõju,” kinnitas Sonn.
Üks kõige esimesi jooga harjutussüsteeme on päikesetervitus, mille algversioon on vähemalt 5000 aastat vana.
Juba toona avastasid Sonni sõnul teadlikumad inimesed, et me saame päikeselt palju energiat.
“Hommikul tervitati päikest ja päeva ning õhtul tänati, et päike andis jõudu ja valgust kogu päevaks,” rääkis ta. Sama tegid ka eestlased, tervitades ja tänades päikest ja päeva lauluga.
Päikesetervitus aitab kehal üles ärgata
Nii soovitabki Aale-Triinu Sonn alustada päeva päikesetervituse harjutustega, et aktiveerida oma keha.
Õhtul võib harjutusi teha keha lõdvestamiseks.
Päikesetervituse seeria ergutab ja soojendab, venitab ja masseerib keha, parandab vereringet ning on hea närvi- ja immuunsüsteemile.
Traditsiooniliselt tehti tervitust 12 korda järjest, ent selleks peab olema heas vormis. Tegelikult piisab ka ühest tervitusest.
Sonni sõnul ei tee enda ülemäära sundimine head.
Samuti pole tema sõnul tähtis, kui ei suuda joogaõpetajaga sama hästi painduda.
Soovides keha aktiveerida ja uimasuse korral sära enda sisse tuua, tee harjutused ära järjest, olles igas asendis vaid korraks ehk hingates sisse ja välja ning minnes kohe edasi.
Õhtul aga tasub lõdvestumiseks teha päikesetervitust pigem aeglasemalt.
Suuna energia virisemise asemel mujale
Talvel kuuleb inimesi tihti kurtmas, et väsimus on nii suur, energiat üldse pole ja midagi teha ei jaksa.
Sonni sõnul ei ole see aga võimalik, et inimesel pole energiat.
“See inimene on surnud, kellel pole energiat. Energia on meis alati olemas. Küsimus on aga selles, mida me sellega teeme ja kuhu me selle rakendame,” selgitas joogaõpetaja.
Kui paigutada energia laiskusesse ja virisemisse, saavadki need toitu ja jõudu.
Sestap tasub tähele panna, kuhu energia suunatakse.
Vastumeelsete tunnetega ei pea kaasa minema ja nendest võib lahti lasta, kasvõi näiteks n-ö hingata need endast välja ja anda vabanenud energiale teine suund, näiteks keskenduda valgusele.
Samas tuleb olla ettevaatlik enesepetmisega ehk vaevavaid tundeid ei tohi alla suruda ja neile lihtsalt uusi peale ehitada, sest siis jäävad allasurutud tunded alles ja õõnestavad ikkagi tervist.
“Kõik see, mida sa ei taha, kehv tuju või viitsimatus tuleks enne täiesti ära anda, kui uus peale valida,” ütles Sonn.
Värske mahl ingveriga annab särtsu
Külmal ajal võiks Sonni sõnul tarvitada mõningaid vürtse ja soojendavaid toiduaineid, näiteks ingverit.
Ingverijuurt võib riivida hommikul värske mahla sisse. Värskelt pressitud mahl on samuti hea abiline pimedal ajal, tuues meelde päikese.
“Kui sellele veel veidi ingverit sisse riivida, annab see päris palju särtsu ja tuge talveks,” soovitas Sonn. Ka tasub tema sõnul pista paar ingveriviilu teetassi.
Krija jooga päikesetervitus
a. Seisa püsti, kannad koos, peopesad ühendatuna tõstetud pea kohale.
b. Too ühendatud peopesad kulmude vahelise laubakeskuse juurde.
c. Nihuta peopesad kurgukeskuse kõrgusele.
d. Nihuta peopesad südamekeskuse kõrgusele.
e. Nihuta peopesad nabakeskuse kõrgusele.
f. Laskudes põlvili, aseta ühendatud peopesad pealaele.
g. Võta tervituse asend, kus puuduta pealaega joogamatti, peopesad ühendatud pea taga, jalalabad tõstetud, jäädes tasakaalu põlvedele, küünarvartele ja pealaele.
h. Võta asend parem põlv ees, vasak jalg sirutatud taha, selg tahapoole paindes, pilk suunatud üles.
i. Vii parem jalg samuti taha ja tõsta puusad kõrgele üles, jäädes peopesadele ja jalataldadele nn allavaata koera asendisse.
j. Lase puusad põrandale, sirutades selga ja painutades taha, pilk suunatud üles.
k. Lase pea alla, lõug ja rindkere jäävad kokkupuutesse alusega, puusad aga tõsta üles nii, et kõht maad ei puudutaks. Põlved ja päkad toetuvad maha.
Korda kõiki asendeid vastupidises järjekorras, k-st a-ni, seejuures asendis h on ees vasak põlv ja taha sirutatud parem jalg. Kui oled tagasi asendisse a jõudnud, pööra end väikeste sammudega päripäeva ümber oma kesktelje 3–5 tiiru, lastes valguskiirtel mõjuda kogu kehale.
_______________________________________________________________